Pühapäeval sõitsime Clevelandi, et ühe business tüübi isa matustel käia. Sõitsime hommikul Clevelandi ja vaatasime linnapeal ringi. Käisime poest läbi ja sain endale ülicooli superman särgi. Sõitsime funerealhome´i kus meid ootasid juba Jon, Dani ja vanemad. Tutvusime erinevate inimestega, kes kõik olid äärmiselt huvitatud minust ja minu arvamusest Ameerikast. Paljud teretasid mind juba kui vana sõpra, seletades, et on minu kohta nii palju juba kuulnud, et tunnevad, et teavad mind juba kaua aega. Pärast Funeralhome´i läksime perekonnaga sööma. Peg´i õe tütar Maggie ühines meiega ja veetsime toreda õhtu restoranis. Õhtu hakul sõitsime tagasi koju ja ma jäin autos mugavasti magama. Esmaspäeval vaatasime Schindleri listi ja lebosime niisama. Teisipäeval käisime Pegi ja Daniga Penn State ülikooli külastamas ja sain teada, et pean tegema TOEFLi testi novembri lõpuks ja siis avalduse esitama ja järgmine aasta kooli tulema. Praeguseks olen külastanud kahte ülikooli ja mõlemad meeldivad võrdselt. Üks ülikool maksab aastas 40 tuhat dollarit ja teine 20 tuhat dollarit. Kui esimeses ülikoolis on mul võimalus saada 20-30 tuhat dollarit scolarshippi aastas, siis teises neid välja ei anta. Hirmutav mõelda, et kooli lõouks on mul keskmiselt 80 tuhat dollarit õppelaenu, aga olen selle mõttega juba harjuma hakanud. Pärastlõunal tegelesin koristamise ja kuhjunud pesu pesemisega. Tom küsis kas tahan hommikul paadiga sõitma minna ja ma muidugi rõõõmuga nõustusin. Kolmapäeva hommikul kell 8 ajasingi ennast püsti ja Peg tuli Mustangiga mulle järgi. Sõitsime Erie Yacht Clubi ja sõitsime paadiga järvele. Järvel oli megaaapalju paate. Kuskil saja ringis. Viskasime ankru põhja ja võtsime õnged välja. Ma püüdsin esimese kala. Jeeeee. Õues oli hea soe, päike säras ja paadis mängis muusika. Megamõnus oli olla. Tom oli hommikusöögiks mulle burrito ja mahla ostnud ning nosisin vaiksel neid. Kella kümneks olime kokku püüdnud veidi üle 40ne kala. Õhtul jalutasime Teddyga tänavaotsas asuvasse Romolo shokolaadivabrikusse kus on imearmas pisike kohvik. Sõin vaarika jäätist oreo tükkidega mis oli.....heaven in my mouth.
2 nädala pärast liigun tagasi Eesti poole. Kohati olen rõõmus kohati mitte. Tahaks tulla koju kuskil 2ks nädalaks ja siis tagasi USAsse lennata. Olen meeletult elevil, et saan kõiki sõpru ja perekonda jälle näha, aga olen niiiiii kurb, et mu teine perekond jääb siia, samuti ka mu leemur. Aga pea kõik julgustavad mind, et tulen ju järgmine aasta tagasi ja siis enam lahkuma ei pea. Samuti leppisime kokku, et Dani räägib minuga iga nädal ja jälgib et ma oma ülikooli asjad joonel hoiaks ja kõik asjad õigeks ajaks ära vastaksin. Ei kujuta ette kuidas eestis funktsioneerima hakkan. Kirjutades kasutan peamiselt Google translate ja rääkides isegi ei mõtle enam, et alustaks eesti keelega. Aga eks näeb.
No comments:
Post a Comment