F.L.O.R.I.D.A

Vahel ütleb pilt rohkem kui tuhat sõna. Täna, ja ilmselt ka järgnevad paar päeva , usun, et see on tõsi. Kuid siiski, ka paar sõna.
Täna sõitsime/lendasime floridasse. Hommikul kell 6.45 tõusta on tõsine piin ja seepärast tunnen teile, mu kallid kooliealised sõbrad, südamest kaasa. Beebi läks hommikul veel tööle, et paar asja korda ajada. Mina võtsin mõnna pikka dušhi ja kreemitasin(!!!). Peagi oli kallis tagasi ja saime kohe teele asuda, kuna olime juba eelneval õhtul asjad kokku pannud. Hüppasime ruttu starbucksist läbi ja kahetunnist autosõitu nautisin juba venti Vanilla Latte seltsis. Ilm oli hirmuäratavalt vihmane ja teeolud olid pehmelt öeldes jubedad. Vihma kallas kui oavarrest ja seetõttu oli autoteed ja ka ees sõitvaid autosid äärmiselt raske näha. Sellegipoolest keerasime Tomorrowland mix'i põhja ja laulsime täiest kõrist kaasa. Kell 12.09 boardis meie lennuk Clevelandi lennujaamast, et maanduda Fort Myersis. Lend kestis kaks ja pool tundi mille veetsin telekas NCIS'i vaadates. Lennukist maha tulles ma veel väga elevil polnud. Küll aga lennujaamast välja astudes vaatas vastu palmipuu ja näkku lõi suur rusikas sooja õhku. PARADIIS! Rentisime auto. Tuli välja, istusime vale rendifirma autosse. Klassikaline. Switch. Peagi olime õiges autos ja kihutasime lennujaamast kaugemale. Lasin autoaknad alla ja hingasin sisse sooja lillelist õhku. Ühtlasi olin imestunud, et keset jaanuarikuud autoaknaid alla laskes ei ole ma juba surnuks külmunud. Miromar Lakes'i kuurort asus lennujaamast leebe 15 minutilise autosõidu kaugusel. Ila voolas suust. Kõik on NIII ILUS!!! Ja soe! Ja ilus! Peatusime maja ees. Just kui ma arvasin, et enam paremaks minna ei saa :)
Maja on otse järve kaldal!! :) vahetasin riided ruttu lühemate vastu ja läksime poodi. Ostsime head-paremat ja tulime koju kanasalatit valmistama. Istusime välja sööma ja ajasime niisama juttu. Pärast seda tegi mehkur ananassi piibu valmis ja mina meisterdasin mango-kirsi-maasika vaagna ette. Süütasin küünlad ja istusime välja, et nautida päikeseloojangut ja HIMYM'i. Üks parimaid õhtuid mu elus so far.

Pühapäev, 30 dets.

Hommik möödus ilmselt samamoodi nendega, kes eelneval õhtul täisealiseks said: ropsides. Aga ma ju ei joooooonuuud... :(
Ahhaaa, ROHUD! Võttes 4 antibiootikumi ja 12 valuvaigistit PÄEVAS võib kõrvalnähuks olla iiveldus. Passisin terve hommiku voodis ja tundsin end halvemini kui eales varem. 1 tripp vetsu lõppes kurgust rohelise ila/ vahu väljutamisega. Kuna ma polnud eelnevad päevad nagu midagi erilist söönud, siis polnud ka midagi välja oksendada. PS! See on üks meeldivamaid postitusi mida nautida õhtusöögi kõrvale! Lebasin terve päev voodis ja tundsin ennast lihtsalt halvasti. Tead, see hetk kui sa oled hästi hästi suures pohmakas/ ikka veel purjus ja kogu eilne õhtu peksab su magu ja roomab mööda söögitoru gravitatsiooni trotsides taeva poole? Just täpselt see hetk enne seda kui sa tutvustad tualetipotile oma suust väljuvaid vedelikke? Korruta see umbes kahega ja talu seda terve päeva. Samuti olin ma hyppper sensitiivne toidu lõhnade vastu. Kui beebi all korrusel kanakoibu krõbistas, sulgesin ma majas iga ukse, avasin pea kõik aknad ja süütasin miljoneid lõhnaküünlaid ning peitsin ennast suure suleteki alla. Sama kordus kui köögis valmis juustusai. Või praeti muna. Või tehti kohvi. Ökkk. Kuskil hilisema lõuna paiku tundsin end korraks nagu mu väikse sõrme küüne otsas tärkas elu. Kasutasin hetke ja ajasin endale riided selga, istusime autosse ja sõitsime poodi, et aasta vahetuseks kraami kokku osta. Halb idee. Enne kui auto peatuda jõudis olin mina juba toidupoe parkla asfaltiga lähemalt tutvust teinud ( nagu hiljem välja tuli siis Danielle'i sõbranna isa oli Ted'i auto ära tundnud ja mind sealt seest välja oksendamas näinud, ning helistanud Danielle'le, kes siis helistas Peg'ile kes siis helistas Ted'ile ja küsis kas minuga on kõik korras...) Meeldiv. Ajasin end püsti ja läksime poodi. Poes lõhnas kõik imeliselt! Maaasikad! Niiii rikkkkkaliku lõhnaga! Võtsin suure karbi ja ei jõudnud ära ooodata esimest suutäit. Otseses mõttes. Avasingi karbi ja esimene punane, suur, lõhnav, maitsev maasikas ringles mu suus. Teine, kolmas, neljas... Täpselt sama maitsvad, punased ja mahlased. Küll ma olin õnnelik, et sain jälle toitu. Shoping möödus edukalt ja poole tunni möödudes olime tagasi autos ja sõitsime kodu poole. Vaid väike peatus keset maanteed ja kahjuks pidin kõik maasikad oma kõhust hülgama. What a pitty. Vähemalt maitses hästi.
Koju jõudes viskusin taas pehme, tuttava voodi kaissu ja peagi sain külastuse Peg'ilt, kes tõi mulle Coca-cola't ja soolaküpsiseid. Sain juhised juua tassi flat Coke'i ja tunni pärast süüa ühe küpsise. Oh meeen.... Täitsa hästi tuli välja. Õhtul tulid külla trobikond inimesi kes end erinevate joomamängude abil purju jõid. Õnneks sain ka mina kõikidest mängudest osa ja viina shoti asemel sain juua lonksu gaasideta Coca-colat. "You drink that flat coke, göööörl" kommentaare oli õhtu jooksul miljoneid. Kaunis kaine aastavahetus. Õhtul vaatasime Times Square'i ball drop'i ja tegin armasamaga suuuure musi. Beebike jõi end täitsa purju ja panin ta tuttu. Varsti läksid enamus rahvast magama ja ma tundsin, et võiks ju koristada. Selline oli minu aastavahetus. Ilmselt ainuke värskelt täisealine kaine neiu. Aga siiski, parim aastavahetus mu elus.

Laupäed, 29 detsember. Sünnipäeeev!

Ooh bright shiny day, ma sain 18. Magasin terve igaviku. Hea, sest see oli üks esimesi öid ilma surmava valuta. Whoopwhooop! Skaipisn emme ja issiga. Lõunapoole läksime vanemate juurde ja tegime veits toimetusi. Õhtupoole läksime Mike'i töökaaslase Kraynik'u juurde. Seal oli tilluke housewarming party. Poikad mängisid beer pongi ja teised inimolendid jõid alkoholi ja tsillisid laua ääres. Ma jõlkusin kahe vahel. Miinus alkohol. Teatud antibiootikumid rangelt keelasid IGASUGUSE alkoholi. Võiks ju arvata, et värske täisealine pruugib legaalselt nektarit. Eip. Viinamarjamahl on ka hea. Harjutasin ka kätt Beer Pongis ja pärast 2hte tundi sain oma esimese palli topsi. Siiras rõõm tuksus mu südames. Miskipärast mängude ajal sain diivani peal kõrvalt vaadata. Maybe olid nad lihtsalt veits hirmunud nähes mu erakordset talenti täpsuses. Õhtul käisime veel vanemate juurest läbi ja siis suundusime koida. The end.

Reede, 28 detsember

Mõistan, et ma pole teile midagi lugemiseks kirjutanud. Pettumus. Möödunud on mitmeid erinevaid sündmuseid ja annan endast parima, et paar eredamat mälestust ka teieni jõuaks.

Niisiis, reede, 28 detsember. Neljapäeval tormasin taas haiglasse ja tuli välja, et olen saanud ühe neerupõletiku osaliseks. Erinevad arstid saalisid palatist sisse ja välja ning soovitasid tungivalt veeta üks meeldiv öö nende seltsis. No hea küll. Sain endale oma enda eraldi toa ja olin täitsa rahul. Kell oli juba täitsa hiline ja beebi lükkas kaks tooli kokku ja jäi nende peal magama. Õeluseuss, te mõtlete. Miks sa ei lasknud tal enda kõrval magada ja? Ei. Ma poleks midagi muud rohkem soovinud, kui et suured soojad käed mu kaissu kahmavad ja uni kiiremini tuleks. Küll aga olin ma aheldatud erinevate kanüülide ja juhtmete ja nõelte ja masinatega. Vaid väike faktor. Küll aga käis "õde" meie juures ja hoiatas, et kui ta poissi mu voodis näeb siis on pahandused majas.
Kõigi eelduste kohaselt oleks mu öö pidanud mööduma rahulikult: olen eraldi palatis, üksi voodis, rahustid, vedelikud, rohud, värgidsärgid. Hahahahha ei. Iga kuskil-umbes 1,5 tunni tagant käis erinev onu-tädi mu vererõhku mõõtmas, pulssi katsumas, pupille kontrollimas, temperatuuri mõõtmas, rohu kotti vahetamas, verd võtmas. Just nimelt, verd võtmas. Magus uni, ükssarvikud lendavad üle vikerkaare, liblikad hõljuvad, lilled puhkevad õide, nõel pressitakse sügavale su veeni. Ilma hoiatuseta?! Ehk siis adios uni. Samuti käis iga paari tunni tagant terve kari noori arstihakatisi mind vaatamas. Kohalik vaatamisväärsus. Reedese päeva lõpuks olid enamus meditsiinilisi termineid inglise keeles mulle arusaadavad. Päeval sõin ühe mustikapannkoogi ja jõin apelsini mahla. Mul pole elusees kõht rohkem täis olnud. Hilisel lõunatunnil sain koju ja enda mäletamist mööda jäin magama.

Aa, ei. Õhtul tulid külla Mike'i paar sõpra. Istusime niisama ja ajasime juttu. Pärat seda läksin magama.

Pilte