Kuidas ma PN'il käisin ja pakkima hakkasin.

Täna on mu viimane koolipäev. Lasin vene keele ilusti ülli, sest viimane öö oma voodis oli liiga hea ja soe. Sorri Orover. Pärast kooli lähen arsti juurde. Viimasel ajal on mu alaselg olnud talumatult valus. Pmst iga õhtu nutan, sest päeva jooksul seljale laskuv koormus on liiga kurnav. Parem oleks et saan tugevaid valuvaigisteid. Õhtul lähen ema juurde, et veeta teisipäev koos oma kalli õe ja vennaga.

Laupäeval tulid mulle külla mu kõige paremad, kullast kallimad neiud. Koos jõime Martinit, sõime viinamarju, küpsiseid, juustu, muffineid ja vaatasime ülsinda kodus 3'e. Öösel mängisime veel Monopoly ja Imagot. Kuna hommikul oli PN siis tõusime kella 8 üles. Vähemalt proovisime. Tegime ruttu pannakaid ja võikusid, korkisime lahti pudeli veini, ning jooksime juba kell 9 trammi peale. Hommikul kopli trammis veini juues tekib hea pompsu tunne. Parimad mälestused on nende tsikkidega!!! Pärast proovi sain teha umbes 10 suitsusilma meiki. Ökk. PN'il rokkisime täiega!! Nii kõva, lihtsalt vapustav grupp on meil!!! Pärast esinemist andsime Ragnele ta jõulukingi üle. Tal tuli pisar silma. See tekitas nii mõnusa ja sooja tunde. Tegime midagi väga head :)

Pakkimine. Mkm. Ei..eiei. Mulle ei meeldi. Kuna ma olen siiski tüdruk, olen suht otsustusvõimetu. Jõudsin arusaamisele, et 5 nädala jooksul kasutan kõiki oma riideid, niisiis tuleb nad kõik ka kaasa võtta. Selle briljantse otsuse tagajärjel mattus mu kohver riiete alla. Tee mis tahad, ei mahu. Pakkisin kohvrit ümber vist mingi 4 korda. Hopeless, KUNI, kallis Kauna, kes ka ise kohe sammud New Yorki poole seab, et sinna kolida, andis hüva nõu: vaakumkott. BOOM! Asjad pakitud. Kohvris ruumi ülegi. Geniaalne.