Lend Clevelandi lükati edasi. No tuuuraa! Olen juba mingi leebelt 20 tundi lennujaamades/lennukites konutanud ja nüüd, mu viimane lend, see kõige kiirem...lükatakse edasi. Pucci. Kui lennuk lõpuks oma kohale sai hakati sealt alles pagasit välja võtma, lennukit puhastama ja uuesti cater'ima. minujaoks oli huvitav, et lennuk otsiti kolm korda narkokoeradega läbi. Isegi mitte kolm koera koos, vaid nii, et kui üks midagi ei leia, siis läheb teine. jne. Clevelande lend pidi Newarkist lahkuma 15.55. Lennukisse saime alles 17.00. Nagu kapten meile seletas, siis üleval olid suured tuuled ja üks maandumisrada suleti. Ei lastud kellelgi maanduda, ega ka õhku tõusta. See omakorda tekitas lennurajal väga creepy tunde: meie ees oli järjekorras 5 lennukit. Meie taga 7. Lennukid võtsid ilusti rajale ritta, nagu liiklusummikuski. Esimene lennuk kiirendas, teine sõitis esimese kohale, esimene sai rattad maast lahti, teine kiirendas jne. Kokkuvõttes tõusid 5 meie ees olevat lennukit õhku keskmiselt 7 minutiga. Die hard. Sama lugu oli ka maanduvate lendudega. Kuna istusin akna ääres oli seda kõike väga hea jälgida. Kogu lennujaama õhuruum oli lennukeid paksult täis. Ja maandumine käis pmst samamoodi nagu õhkutõusmine. Kiirelt. Esimene lennuk sai rattad maha, tagant näed juba, et teisel lennukil rattad väljas ja joondub maandumisrajaga, esimene lennuk siiberdab kiirelt rajalt minema, teine lennuk juba ratastega maas. Die hard. Vaesed lennujuhtimiskeskuse inimesed kes seda kõike kontrolli all peavad hoidma. Lend ise oli kuskil tunnike ja in no time olin juba oma mehkuri kätevahel. Võtsime mu pagasi ja läksime autusse. Kallike oli mulle kaasa toonud ühe Starbucksi vanilla double-shot'i. Sooo good!!! Hakkas kahetunnine sõit Erie'sse. Erie on pisitilluke linn lake Erie kaldal, mis asub suhtkoht Kanada piiril. Enne kui koju jõudsime, käisime ta vanemate juurest läbi. Kenzie läks hulluks kui mind nägi. Sain kutzut sügada mingi pool tundi. Rääkisime juttu kuskil tunnikese ja siis läksime koju. Viskasin kõik asjad kohvrist välja ja läksime magama.
Hommikul pidi beebi tööle minema. Miskipärast jäi ta tunnikese hiljaks. Mina hakkasin asju lahti pakkima. Ta oli mulle vabastanud kolm sahtlit ja ühe kapi kuhu saab riideid riputada. Kõik asjad mahtusid kenasti ära ja lõunaks olid pooled riided juba oma kohal. Ted tuli lõunaks koju ja käisime Paneras lõunasööki toomas. Panera on sarnane koht subway'ga. Ta lööks mu ilmselt sellise võrduse eest maha ( neil on iga nurga peal subway). Tulime koju ja nommisime toitu. Ta läks tagasi tööle ja ma jätkasin lahtipakkimisega. Kella kuue paiku läksime poodi. Kuna ta polnud kuskil kolm kuud poes käinud, olid ta kapid suuuuht tühjad. Nende perekond..vihkab? Ei salli? Walmart'i. Ehk siis käivad Wegman'sis, mis minu arusaamist mööda on veits kõrgema klassiga siis. Võrdlus oleks nagu maxima ja kaubamaja. Poes ahmisime mõlemad korvi peaaegu midaiganes. Poes olid TÄIESTI VALMIS avokaadod, kollased, pehmed, lõhnavad MANGOD, rikkalikud, oranzid, vattpehmed hurmaad, värske piparmünt jne. HEAVEEEEEN! Pool meie korvist koosnes puuviljadest-juurviljadest. Ma panin kotti, ta kaalus ja pani korvi. Neil seal kahtlane süsteem. Käisime läbi kõik vahed ja kuhjasime korvi täis Ben&Jerry, külmutatud marjade, oreode, puuviljade, mahlade ja kõige tähtsam: VITAMIN WATER' iga. Kokku shoppasime süüa kuskil natuke üle 300 dollari eest. Pärast seda käisime ruttu ka vanemate juurest läbi, et sealt osad musi riided võtta ja natuke ärijuttu ajada. Sõitsime koju ja sõime sushit. Ma jäin süles magama ja ärkasin nüüd hommikul oma soojas voodis beebi äärmiselt häiriva skrillexi äratuskella peale. Lükkasin ta voodist maha ja tudusin pool tunnikest edasi :)
Beebi oli mulle kingitusi kaa toonud. Sparkel-sparkel nabaneet, megailusad kõrvarõngad ja 18kraadise kullaga käevõru.
Muaahhh teile kõigile sinna Eestisse!!!!
No comments:
Post a Comment