Peaaegu täpselt nädala pärast sean sammud lennujaama poole. Natuke hirmutav. Samas olen mega ootusärev. Võin ju arvata, et viskan asjad kohvrisse ja vsjo. Aga vot no ei ole. Vähemalt mitte siis kui sa viibid kodust eemal 5,5 nädalat. Esimese tripiga avastasin miljon asja mida lennukis ja nende jaamades vaja võib minna. See nädal olengi tegelenud peamiselt nende asjade tekitamisega: ostan poest kokku niiskeid salfakaid, tavalisi salfakaid, peavalurohte, plaastreid jne. Kuna ameerikas toitutakse peamiselt burgeritest ja külmutatud pitsadest siis vean Eestist kaasa ka musta leiba, mida eelmine kord meeletult igatsesin (seal on ainult saia), glögi, kuna neil pole aimugi mis asi see on , jne. Samuti olen proovinud jõulukinkidega ühele poole saada. Lootusetu. Mida ma kingin inimestele kellel on kõik olemas? Mu ainus trump on see, et ma olen pärit kolkakülast nimega Eesti. Ta emale otsustasin viia Joik'i kingikomplekti kus on maasika-shampanja küünal, sädelev kehakreem ja siidiseep. Kuna ta õele meeldib toiduga tegeleda, mõtlesin, et viin mõne eestimaise kokaraamatu. Probleem: eestimaised kokaraamatud on eesti keeles. Õnneks on meie esileedi Evelin Ilves olnud tubli ja töökas ning kirjutanud kokaraamatu nii eesti, kui ka inglise keeles. God bless her? Jäävad järele ainult isa ja vend. And my head is empty. Kohe mitte midagi ei oska viia. Iga aasta teeb nende perekond Barn'is kingivahetuse. Et ma niisama nurgas ei peaks istuma pandi ka minu nimi loosi. Mina sain ühe oma mehkuri 20st nõost? (Cousin). Rebecca on 19 aastane, hästi pikk, sale ja mängib korvpalli. Ma pole teda kunagi näinud ja seetõttu on talle väga raske midagi viia. Saatsin talle facebookis sõnumi, et ehk ta oskab mind aidata. Ei osanud. Aga selle asemel rääkisime temaga terve päeva juttu ja ta tundus väga tore :) arvan, et viin talle midagi The Body Shopist.
Reisidokumendid. Augustis USA'sse minnes taotlesin ESTA vormi. See kehtib kaks aastat. Selle vormi alusel saad USA'sse minna viisavabalt, AGA see ei garanteeri su sissepääsu riiki. Lennujaamas/tollis midagi tuksi keerad siis saad blocki peale ja headaega. Vormi taotlemisel internetis küsiti erinevaid kahtlaseid küsimusi: Kas ma olen osalenud holokaustis? Eeehh.... ei. Siis maksad 14dollarit ja jääd ootama kas sa oled sobiv persoon sisenemaks unistuste maale. Or not. Eelmine kord käisid vanemad ka notari juures et anda allkirjad juriidilise isiku juuresolekul, tõestamaks, et nad lubavad oma väga alaealisel tütrel üksi Ameerikasse lennata. Kuna seda mult eelmine kord kusagil ei küsitud otsustasin, et proovime seekord ilma hakkama saada. Kui mitte.. saan lennujaamas istuda kuni 18 saan. Ameerikasse lennates ei tee paha kui prindid välja oma flight intenerary, tõestamaks et sul on tõsimeeli kavatsus seal tagasi tulla, mitte silla alla elama minna. Samuti peidan kahte kotti oma passi koopia. Kuna lahkun ka koolist päris pikaks ajaks võtan kaasa tõendi, et ei lase kooli lihtsalt lõbusasti ülli, vaid et mul on luba olemas. Miks seda vaja? Apparently neil on õigus küsida kõike mida nad soovivad. And you better answer nicely. Ehk siis terve ports dokumente mida endaga kaasas vedada at all times. Viimane nädal tuleb kiire-kiire. Kolmapäeval trenn, neljapäeval kaks trenni, reedel tuleb Gertrud külla ja harjutame tantsu. Laupäeval tulevad mu kõige kallimad tüdrukud mulle külla, et veeta koos mõnus öhtu. Pühapäeva hommikul paneme tsutike promilli hingealla ja läheme rockime Practice Nightil. Esmaspäev on aga juba viimane päev koolis. Teisipäeva võtsin vabaks, et natuke puhata, viimaseid asju pakkida ja perega koos olla :)
Joik kinkekomplekt Peg'ile
Only some things i've been buying for this trip
Kokaraamat Danielle' le
No comments:
Post a Comment